Kompetentsi lühikirjeldus

1. Valdab koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist tulenevate nõuetega.

 

Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilises Instituudis  omandatud pedagoogika ja psühholoogia baasteadmised (Viide 1), mida iseseisvalt olen pidevalt täiendanud suunitlusega täiskasvanute karjäärialasel õpetamisel ja nõustamisel ning sotsiaaltöö (Viide 2) alased teadmised, on andnud mulle kogemuse ja oskuse erinevas vanuses inimesi koolitada, nõustada ja aidata leida nende arengupotentsiaal.

 

Põlva Kutsenõustamiskeskuses juhatajana, karjäärinõustajana ning koolitajana (1999-2010) töötades andsid mulle nii noorte kui täiskasvanute koolitus-ja nõustamisvaldkonnas pädevuse korraldada, koordineerida ning läbi viia karjäärivalikuid käsitlevaid koolitusi, seminare ja teabepäevi, olla vajadusel individuaalse nõustaja rollis.

 

Karjäärinõustamine, sh tööklubide ja grupinõustamiste läbiviimine ning õppekavade ja koolituskavade koostamine oli minu igapäevatööks Tööturuameti  Põlva osakonnas (2000 – 2004). Eesmärgiga pakkuda erinevatele sihtrühmadele, sh. täiskasvanutele täienduskoolitusi, asutasin 2007 aastal Tercare OÜ (www.tercare.ee). Olen seal koolitaja, kui sotsiaalvaldkonna projektide kirjutaja, õppekavade ja koolituskavade koostaja rollis, teen koostööd kohalike omavalitsuste ja koolitusfirmadega, tegelen karjäärinõustamisega. Alates 2019 olen MTÜ Põlvamaa Rahvaülikooli (www.pry.ee) asutaja ja juhatuse liige, korraldan maakonnas täienduskoolitusi ja üritusi, osalen Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja Eesti Vabaharidusliidu võrgustikutöös, mille raames osaleme ühisprojektides, teeme koostööd maakonna maaraamatukogude, seltside, ühingute, MTÜ-dega, Puuetega Inimeste Kojaga, Kutsehaigete Ühinguga.

 

2020. aastal läbitud andragoogika koolitus Tartu Rahvaülikoolis (Viide 3) õpetas mind kõigepealt ise ennast analüüsima koolitajana, omandasin täiendavaid oskusi enesejuhtimisest ja täiskasvanud õppijate nõustamisest. Oma professionaalse taseme hoidmisel olen seda meelt, et alati ja igas olukorras on võimalik õppida, elukestev õppimine on minu loomulik olek. Omades pikaaegset meeskonnas töötamise kogemust ja olles pädev sotsiaalvaldkonnas, saan täiskasvanute koolitajana jagada parimaid praktikaid,  teadmisi ja oskusi, oman grupitunnetust, oskan õppijate eripäradega arvestada.

Viide tõendusmaterjalile:

Viide 1: Diplom 1988

Viide 2: Diplom 2019

Viide 3: Andragoogika tunnistus

2. Teab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.

 

Täiskasvanud õppija soovib  oma teadmiste ja oskuste taset tõsta, seega ta on sisemiselt motiveeritud ja avatud uutele kogemustele, ta tahab olla vaba ja sõltumatu oma valikute tegemisel. Kaasan koolitajana õppijaid oma õpivajaduste planeerimisse, diagnoosimisse ning orienteeruma eesmärkidele, rõhutades, et nad on ennastjuhtivad õppijad ja vastutavad oma õpingute eest.

 

Täiskasvanud õppija on pragmaatiline, arvestan koolitajana, et õppija saaks koolituselt praktilisi teadmisi, mida ta saab kohe oma elus rakendada. Oluline on õppijal tunda ennast turvaliselt. Loon dialoogil põhineva usaldusliku suhte õppijaga, märkan ja tunnustan igat õppijat, et tekiks positiivne elamus ja tunne, et uue teadmise omandamine on huvitav ning jõukohane.

 

Arvestan sellega, et iga õppija on eriline ja ainulaadne ning vanusega kasvab ka ajakulu uue info meeldejätmiseks, milleks loon toetava ja soodustava õpikeskkonna. Koolitajana olen õppija partner ja suuna näitaja, tolerantne õppija vaadetes ja tõekspidamistes. Koos õppijatega hindame koolituse lõpus vastastikku tulemusi eesmärgiga, et iga õppija käsitleks õppimist kui eesmärgistatud tegevust iseenda muutmisel ja enesearengu toetamisel.

3. Väärtustab täiskasvanud õppijat, järgib oma töös eetilisi norme (vt kutsestandardi lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks) ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoiab kutse mainet.

 

Kutse-eetika koodeksi järgi on olulisim, et õppija väärikust austatakse ning lähtutakse inimõigustest. Koolitajana tagan õpikeskkonna, et õppija tunneks end väärtustatuna ja oodatuna.

Lähtun õppija vajadustest, arvestan eripäraga lähtudes iga õppija tasemest, taustast ja kogemustest. Julgustan õppijat kui võrdset partnerit, usun inimese õpi-ja arenguvõimesse. Igal koolitusel osalejal on õigus olla tema ise, austan iseennast ja selle läbi ka õppijaid. Jagan õpigrupis kõigile võrdselt tähelepanu, julgustan ning rõhutan inimeste positiivseid külgi ja kaitsen nii grupi kui indiviidi huve, hoidun sildistamisest ja negatiivsete ilmingute esiletõstmisest. Eetilised probleemid grupis püüan lahendada konfidentsiaalselt.

 

Hoian end kursis erinevate kultuuride eripäradega, et olla valmis grupis religioossete põhimõtete kokkupõrkumisel probleemi rahumeelseks lahendamiseks, kokkulepeteni jõudmiseks ja üksteise aktsepteerimiseks. Tean, et koolitaja ebaeetiline käitumine võib kaasa tuua sanktsioone. Koolitajana olen lugupidav nii kolleegide kui koostööpartnerite suhtes, vajadusel julgen delikaatselt juhtida tähelepanu ebaausale tegevusele või vääritule käitumisele olles oma sõnakasutusel lugupidav.

 

Koolitusmaterjalide koostamisel lähtun autorikaitse nõuetest, viitan algallikatele kaitstes nii teise isiku intellektuaalset vara. Isikuandmete kaitsel lähtun isikuandmete kaitse nõuetest (www.tercare.ee/isikuandmete-toeoetlemine; pry.ee/privaatsuspoliitika/) ja tagan õppijale konfidentsiaalsuse. Inimlikke ja eetilisi põhiväärtusi koolitusprotsessis järgides annan eeskuju õppijatele. Koolitaja maine hoidmiseks ja täiskasvanuhariduse väärtustamiseks julgustan õppijaid leidma erinevaid enesetäiendamise võimalusi, rõhutades, et kõigil inimestel on õigus õppida sõltumata nende tasemest, suundumustest, vanusest, soost ja rahvusest.

4. Järgib täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid seadusi.

 

Olen kursis elukestva õppe ja Euroopa Liidu täiskasvanuhariduse teemadega, sest koolitajana on oluline teada oma koolitusvaldkonda ning täiskasvanuõpet puudutavaid seadusi ning määrusi. Juhindun nii Euroopa Liidu kui Eesti Vabariigi täiskasvanuhariduse arengu- ja suunisdokumentidest, samuti erinevatest uuringutest ning juhendmaterjalidest nagu Elukestva õppe strateegia 2020, Täiskasvanuhariduse valdkonnastatistika põhinäitajad 2018. Karjäärinõustajana, tööharjutuste ja tööklubide juhendajana nii noortele kui vanemaealistele õppijatele tulevikutrende tutvustades toetun OSKA uuringutele tööturu tulevikust. Õppekavade koostamisel lähtun Täienduskoolituse õppekava koostamise standardist (HM 2013).

 

EV Põhiseaduse §37 järgi on igal inimesel õigus haridusele, seadusele tuginevad ka ülejäänud seadused ja määrused, mis reguleerivad täiskasvanuharidust. Täiskasvanute koolituse seadus määratleb minu tegevuse koolitajana. Kui  mõne koolituse puhul on vajadus käsitleda  seadusi, siis tutvun eelnevalt konkreetse õigusaktidega. Näiteks  koolitades tugiisikuid, lapsehoidjaid, hooldajaid, olen tutvunud Sotsiaalhoolekande seadusega, Lastekaitse seadusega jne). Koolitajana juhindun õigusaktidest nagu Eesti Vabariigi haridusseadus, Keeleseadus, Isikuandmete kaitse seadus, Autoriõiguse seadus.

 

Töötades töötutega, neid nõustades ja juhendades, olen pädev vajadusel Sotsiaalhoolekande seadust,  Töövõimetoetuse seadust, Tööturuteenuste ja –toetuste seadust, Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, Perehüvitiste seadust jm seadusi ja määrusi kliendile selgitama ning leidma seaduste toel parima lahenduse probleemidele. Kuna olen Põlvamaa Rahvaülikooli (www.pry.ee/tegevusalused/) ning koolitusfirma Tercare OÜ (www.tercare.ee/home) asutaja ja koolitaja, järgin Töötervishoiu ja tööohutuse seadust, et koolitusruumid vastaksid seaduses kehtestatud nõuetele.

5. Annab õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.

 

Tagasiside eesmärk koolitusprotsessis on toetada ja innustada õppijaid. Koolitajana kasutan positiivset julgustavat, kirjeldavat ning vajadusel negatiivset konstruktiivset tagasisidet, mõnikord kombineerin neid. Tegelikult julgustan õppijaid pidevalt spontaanselt. Tagasisidestamise meetoditest kasutan nii kirjalikku kui suulist, kindlasti annab minu kehakeel õppijatele teavet, kuidas erinevatele käitumistele reageerin. Koolitusolukorras püüan ennast jälgida kõrvalt, mis annab mulle kontrolli nii minu verbaalsele kui mitteverbaalsele eneseväljendusele. Minul kui koolitajal  on oluline  anda õppijale regulaarselt objektiivset tagasisidet kogu õppeprotsessi vältel, märgata õppija edenemist ja õnnestumisi, samas pööran tähelepanu ka vajakajäämistele, innustan rohkem pingutama.

Korrigeerivat konstruktiivset tagasisidet annan olukorrale vastavalt, kuid kindlasti enne mõtlen oma tegevuse ja sõnakasutuse läbi. Olen seda meelt, et „kus viga näen laita, seal aitan“. Tagasiside andmisel, eriti negatiivse ja korrigeeriva tagasiside puhul, kasutan mina-keelt (mina-sõnumit), olen aus ja sõbralik, mõnikord lõpetan tagasiside omapoolse konstruktiivse ettepanekuga. Koolitusprotsessi käigus peegeldan õppijatele nende vastuvõetamatut käitumist eesmärgiga korrigeerida grupis osalejaid arvestama üldiste kokkulepetega.

Kogemused näitavad, et täiskasvanud inimene mõtleb ja valib ise, mida antud tagasiside temale tähendab ja tal on vabadus otsustada, kuidas edaspidi käitub. Tagasiside andmisel suunan hinnangu, nii positiivse kui negatiivse, tegevusele või käitumisele, mitte isikule. Koolitajana on minu kohustus aidata õppijal  leida seoseid uute teadmiste ja varasema kogemuse vahel, nii jõuame grupis teadmiste uuele tasemele, mida peegeldab ka koolituse lõpus mulle antav  tagasiside. Enesereflekteerimiseks kasutan koolitustel erinevaid viise ja vorme, nii kirjalikke kui suulisi, nii mängulisemaid kui akadeemilisi. Kõik oleneb õppijate võimekusest ja huvist.

6. Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas.

Korrektne keeleline eneseväljendus näitab koolitaja professionaalsust ja oskust uusi teadmisi edastada õppijale mõistetavalt. Jälgin keele korrektset väljendamist nii kõnes kui kirjas. Propageerin õppegrupis meie emakeele kasutamist, seda õigesti rääkides ja kirjutades. Jälgin, et minu koostatud koolitusmaterjalid ja muud kirjutised oleksid keeleliselt ja esteetiliselt korrektsed. Juhul kui on vajadus koolitus läbi viia vene keeles, siis koostatud õppematerjalidele palun keelelise korrektuuri teha vene keele filoloogil. Kauaaegne sotsiaalvaldkonnas töötamise ja koolitamise kogemus on andnud mulle võime ja oskuse keerulist materjali anda edasi lihtsalt ja selgelt, et erineva tasemega ja taustaga täiskasvanud õppija saab aru ning suudab õpitut oma sõnadega reflekteerida.

7. Kasutab asjakohaseid IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; teab digiõppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke metoodikaid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.

Kaasajal on koolitaja töö mitmekesisemaks ja kergemaks teinud IKT vahendite kasutamise rohkus, mis omakorda annab võimalusi õppe atraktiivsemaks muutmiseks. IKT vahendeid saab kasutada koolituse planeerimise protsessis, õppekavade koostamisel, koolituse reklaamimisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel. Näiteks 2009 aastal osalesin projektis “E-töö tugiteenusega töötust tööandjaks” raames töötutele toimetuleku- ja motivatsioonikoolituste lektorina ja karjäärinõustajana Valga- ja Põlvamaal, sihtgrupiks töötud ja  töötud noored.

   

Erinevate veebipõhiste töökeskkondade tundmine teeb koolitaja töö kiiremaks ning tõhusamaks. Kindlasti olen teadlik ka ohtudest, mis võivad mõnel juhul isegi kogu tehtud töö olematuks muuta. Olen ettenägelik oma tehniliste seadmete suhtes, jälgin nende töökorras olekut, ennetan viirustega nakatumist. Kogemus on näidanud, et alati ei saa olla kindel tehniliste vahendite töökindluses, puududa võib internetiühendus vms. Olen valmis sel juhul viima läbi koolitust ka ilma IKT vahendeid kasutamata.

 

Olen pädev töötama teksti- ja tabeltöötlus programmidega (Word, Excel, PowerPoint, Slideshare, Outlook, Windows). Navigeerin õpihaldussüsteemis Moodle,  magistriõpingute käigus Tallinna Ülikoolis  toimus kogu õppetöö korraldus ja õppeinfo jagamine ÕIS-is, Moodle ja ASIO kaudu. Haldan kahte kodulehte: www.tercare.ee; www.pry.ee ning nende Facebooki lehekülgi. Olen kasutanud oma koolitustel veebipõhiseid materjale, olles seejuures allikakriitiline ning austan autorlust. Oluline, et info on usaldusväärne ning tõene.