SUHTLEMISE JA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED ERIVAJADUSTEGA LASTE JA VANEMATEGA

Toimumise koht: Põlva, Metsa 1, Tercare Koolituskeskus

Koolituse toimumise aeg: 25., 29., 30.september 2020

Koolituse korraldaja: Tercare OÜ

Koolituspäeva ajakava: 09:00 -16:15

Koolituse maksumus: 230 €, hind sisaldab käibemaksu
Õppekava nimetus: Suhtlemise ja koostöö põhimõtted erivajadustega laste ja vanematega

Õppekavarühm: Isikuareng

Õppekeel: eesti keel

Koolituse sihtgrupp: Lasteaedade ja huvikoolide töötajad, õpetajad, huvialaringide juhendajad, puudega lapse hooldajad, noorsootöötajad, lapsehoidjad, sotsiaalpedagoogid, lastega töötavad spetsialistid, tugiisikud, kes puutuvad igapäevatöös kokku erivajadustega lastega ja noorukitega ja nende peredega ning vajavad täiendavaid teadmisi erivajaduse märkamiseks ja probleemiga tegelemiseks ja võimalikeks lahendusvariantideks.

Grupi suurus: 16-20 osalejat

Õppe alustamise nõuded: Töökogemus lastega, õpilastega, noortega  haridusasutuses.

Õpiväljundid. 

Koolituse läbinu:

  • märkab abivajavat last ja selgitab välja lapse tegelikud vajadused;

  • tunneb peamisi abistamise võimalusi;

  • teab efektiivse koostöö põhimõtteid, võimalusi ja viise;

  • rakendab kuulamise ja suhtlemise põhimõtteid erivajadusega lapsega;

  • julgustab lapsevanemat pöörduma erispetsialisti poole;

  • analüüsib oma käitumist probleemseks kuulutatud lapsega.

 

Õpiväljundite seos kutsestandardi või tasemeõppe õppekavaga:

Hooldustöötaja tase 4

B.2.3 Töö lastega

B.2.5 Töö erivajadustega inimestega Lapsehoidja, tase 4 kutsestandard

B.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga

B.2.8 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents Sotsiaaltöötaja tase 6

B.2.5 Klienditöö

B.2.9 Sotsiaaltöö laste ja peredega

 

Põhjendus:

Peaaegu igas lasteaiarühmas ja kooliklassis on lapsi, kellel on erivajadused ning sellega kaasneb laste mittemõistmine täiskasvanute poolt ja oskamatus tegutseda lapse aitamise eesmärgil. Sageli esineb juhtumeid, kus tegelikud lapse vastuvõetamatu käitumise põhjused jäävad välja selgitamata, tegeldakse ainult tagajärgedega. Kahjuks eeldatavaid tulemusi ei saavutata, probleem pigem süveneb. Õpetajad ja tugispetsialistid peavad kõikide laste vajadusi arvestama ning ise säilitama emotsionaalse tasakaalu. Õpetajad on saanud koolituskursusi märkamisest ja kaasamise põhimõtetest, kuid ei ole otseselt näinud, millised tegurid mõjutavad lapse arengulist mahajäämust ning sobimatut käitumist. Koolitusel saab osaleja jälgida probleemseks kuulutatud lapse käitumismustrite kujunemist, teadmisi erivajaduse märkamiseks ja probleemiga tegelemiseks ja võimalikeks lahendusvariantideks. Koolituse temaatika aitab märgata lastega töötavatel spetsialistidel, kuidas lahendada lihtsal moel lapse häiritud minapildi ja erivajadusest tingitud hälbekäitumist. Teema on aktuaalne, sest laste arengu suunamisel tuleb teha pidevat koostööd lapsevanematega ja mitte ainult õpetaja-lapsevanem tasandil vaid ka treener-lapsevanem, juhendaja- lapsevanem, hooldaja-lapsevanem jne tasandil. Oluliseks peetakse kõigi osapoolte väärtustamist ning laste, perede, kolleegide ja kogukonna respekteerimist. OSKA hariduse ja teaduse raport toob välja, et tugispetsialistide roll on muutumas, sest senisest rohkem peab töötama õpetajatega, et toetada neid õppijate mitmekesisuse märkamisel ja sellele vastavalt tegutsemisel. Lasteaiad vajavad õpetajaid abistavaid lisateadmiste ja -oskustega töötajaid, kes viivad koostöös õpetajaga ellu õppe- ja kasvatustegevusi. Õpetajat abistav töötaja peab mõistma lapse arengu seaduspärasusi ja arengukriise, oskama luua mängulist ja arengut toetavat keskkonda, oskama märgata lapse erivajadusi ning suhelda eesmärgipäraselt nii lapse, lapsevanema kui ka kolleegiga. Kõigi nende tegevuste eeldus on, et ka õpetajat abistaval töötajal on tööks vajalikud erialased teadmised ja oskused. Ühe keskse kitsaskohana toodi esile tugispetsialistide piiratud võimalused erialaseks enesetäiendamiseks. OSKA sotsiaaltöö valdkonna raport ütleb, et kliendi eripärade tundmine (sh lapsed ja pered, inimesed, kellel on puue, psüühiline erivajadus jt) on kasvava vajadusega. Sotsiaaltöö valdkonnas töötajatel, on oluline tunda ka spetsiifilisi suhtlemisega seotud oskusi nagu koostööoskus indiviidi lähivõrgustikuga. Täienduskoolituse kontekstis rõhutatakse järgmiste oskuste ja teadmiste olulisust: oskus toime tulla probleemselt käituva kliendiga ning erivajaduste tundmine.

 

Koolituse maht:

Koolituse kogumaht akadeemilistes tundides: 24 tundi sh. auditoorse töö maht akadeemilistes tundides 21 tundi

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides 3 tundi: (õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas); 

Koolitaja poolt tagasisidestatava iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 0

 

4. Õppe sisu ja õppekeskkonna kirjeldus:

Auditoorne töö (21 t)

- Sissejuhatus erivajadustesse;

- Erivajaduste terminoloogia ja liigitus. Kognitiivne ja sotsiaalne areng, käitumisprobleemid;

- Sõnakuulelikkus või enesekaitse;

- Foobiad ja nende teke. Põgenemisstrateegiad;

- Kogemuspõhised meetodid ja võtted erivajadusega lapse arengu toetamiseks (3ak)

- Käitumisraskused või provotseeriv käitumine. Konfliktid;

- Õppeedukuse langus ja sellest tingitud käitumishäired. Mina-kaitsed. Karistamise mõju;

- Märkamine ja kaasamine. Tunnustamine ja julgustamine. Aktiivne kuulamine;

- Suunavad ja parendavad tegevused lapse aitamisel. Nõustamispõhimõtted;

- Koostöö alused, eetilised põhimõtted. Kokkulepped ja piirid koostöös. Usaldus.

Praktiline töö (3 t)

- Temaatilise filmi vaatamine ja analüüs;

- Situatsioonülesanded igapäevatööst lähtuvalt.

Õppekeskkonna kirjeldus: Koolitusruum, mis on varustatud filmi vaatamiseks ja analüüsiks vajalike tehniliste vahenditega ning võimaldab kasutada erinevaid aktiivõppemeetodeid ja gruppides töötamist. Teoreetiline ja praktiline auditoorne õpe on omavahel tihedalt seotud, sest üks õppemeetod muutub sujuvalt teiseks vastavalt õppegrupi osalejate soovidele ning valmisolekule tegevuste muutmiseks.

Õppematerjal

Film „Taare Zameen - Like Stars on Earth“ (India 2007)
Häidkind, P., Kuusik, Ü. (2009).
Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt.: Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: REKK

Krips, H. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Atlex

Teiverlaur, M. (2003). Ego kaitse mehhanismid. Kirjastus: Külim

 

Nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja –kriteeriumid:

Õpe loetakse sooritatuks, kui õppija on osalenud õppetöös 80% ulatuses, esitanud kogemusanalüüsi ning juhtumianalüüsi. Mitteeristav hindamine. Koolituse läbimisel väljastatakse osalejatele tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.

Hindamismeetod: Filmi analüüsi põhjal oma kogemuse analüüs. Juhtumianalüüs.

Hindamiskriteerimid: Positiivseks soorituseks osaleb filmi sisu arutelul. Seostab oma kogemust kommenteeritud filmi näidetega pakkudes välja sekkumisvõimalusi. Juhtumianalüüsis kirjeldab ühte tööalast juhtumit lapsega, määratleb probleemi ning võimaliku lahenduse või lahendusteed.

 

5. Koolitajate andmed:

Amino Põldaru, pedagoogiline nõustamine, haridusteaduste MA (TLÜ 2006); klassiõpetaja (TÜ 2004). Toitumisterapeut (2015). Kavandanud ja koostanud õppematerjale nii lasteaia-kui kooliõpetajatele. Täienduskoolituste õppeprogrammide koostamine ja koolituste läbiviimine haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Nõustaja haridus- ja sotsiaalvaldkonnas (erivajadusega ning sotsiaalsete probleemidega inimeste nõustamine), grupinõustamise kogemus alates 2006. aastast. Vabatahtlik nõustamine ja huvitegevuse korraldamine vähekindlustatud inimestele. Alates 2015 aastast Eesti Töötukassa koostööpartner ja töötute koolitaja ja nõustaja. 2007 – 2016 Tallinna ülikooli Rakvere kolledži lektor, praegu Tartu ülikooli Narva kolledži lektor. Täiskasvanute koolitaja tase 7. Järvamaa Kutsehariduskeskuse sotsiaalvaldkonna täiskasvanute koolitaja.
Kadri Koha, andragoog MA (TLÜ 2004); klassiõpetaja (TPÜ 2001).
Täienduskoolituste õppeprogrammide koostamine ja koolituste läbiviimine juhtimise-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas alates 2004. aastast., koolituste ja kursuste läbiviimine täiskasvanutele pedagoogilise ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis 2006 -2015 täienduskoolituste projektijuht ja lektor. Alates 2015 aastast Eesti Töötukassa koostööpartner ja töötute koolitaja ja nõustaja. Alates 2016. aastast Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja ja õpilaste uurimistööde juhendajana. Järvamaa Kutsehariduskeskuse sotsiaalvaldkonna täiskasvanute koolitaja.
Täiskasvanute koolitaja tase 7.

 

Tercare OÜ, Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla, Muinasmetsa talu, 63221 Tel:52 89 151 E-post: tercare@gmail.com